Passiivmajad
Passiivmaja – see tähendab hoonet, mille energiavajadus on väga väike. Põhiline eeldus selle saavutamiseks on hea soojusisolatsioon.Osa energiavajadusest saab seejärel katta läbi akende ruumi paistev päike. Ruumide neto küttevajadus on passiivmaja standardi kohaselt ≤15 kWh /m² kasuliku pinna kohta aastas. Parema piirde tõttu on passiivmaja küttevõimsus väiksem. Sellesttulenevalt on väiksemad ka küttesüsteemi ehitamisekstehtud kulutused.
Traditsiooniliselt on radiaatorid akende alla paigutatud selleks, et kompenseerida külma õhuvoo liikumist põrandale. Passiivmaja akende puhul ei ole see enam oluline. Väiksema küttekeha võib paigutada ka siseseintele.
Passiivmaja omanik hoiab kokku energiaressursse, kokkuhoid jätkub aastast aastasse. Nii öelda tavamajaga võrreldes on kokkuhoid küttekuludele ca 80% väiksem. Üldiselt – kulutused küttele pole passiivmajas enam erilist tähelepanu väärt.
Mis eristab passiivmaja nö.tavamajast?
Passiivmaja kulutab küttele umbes 80% vähem energiat, kui n.ö. „tavamaja“. Selleks on vaja, et oleks täidetud järgmised nõuded:
- Väga hea soojusisolatsioon. Kui tavalisel majal on isolatsioonikiht 8‐12 cm, siis passiivmajas tüüpiliselt 30‐40cm
- Külmasildade puudumine. Ka paksust soojusisolatsioonist pole palju kasu, kui akende seinaga kinnitumise kohtadest, vahelagede projekteerimise või läbimõtlemata läbiviikude tõttu kaotatakse väga palju soojust.
- Õhupidav piire. Pole paksust isolatsioonist kasu ka siis, kui on kuskil lahti jäetud vuugid, kuskil on praod või ka torude ümber, mis läbivad seinu, pole korralikku õhupidavat isolatsiooni.
- Soojustagastusega ventilatsioon. Sisenevat õhku soojendatakse läbi soojusvaheti väljuvast õhust. Värske õhu eelsoojendamiseks saab kasutada ka maapinnasoojust.
- Passiivne päikeseenergia kasutamine tänu kolmekordsete klaasidega akendele, mis lõunapoolse suunas päikseseenergia efektiivseks püüdmiseks võimalikult suure pindalaga.
Kas passiivmajad on kallimad kui n.ö. „tavamajad“?
Tänu ehitusmaterjalide, eriti akende ja ventilatsiooniagregaatide tehnoloogia kiirele arengule ning passiivmajale mittevajalike tavaküttesüsteemide puudumisele, on võimalik ehitadamaju üsna säästlikku eelarvet kasutades.
Väga oluline, kui mitte kõige olulisem on projekteerimine, kus pannakse paika maja asukoht lõuna‐põhja telje suhtes, arvutatakse vajalikud seinapaksused ja akende asukohad ning loomulikult piisava värske õhu liikumise tagamiseks vajalikud ventilatsioonisüsteemid (soojustagastusega ventilatsiooniagregaat, õhu sissepuhke ja väljatõmbekohad).
Kas passiivmajadel on arhitektuurseid piiranguid?
Saksamaal läbiviidud konkurss „Passiivmaja“, kus osales 233 arhitekti, näitas, et esindatud on väga eriilmelised stiilid. See näitab, et arhitekti isikupära ja käekiri jääb ka passiivmaja projekteerides alles. Äratuntav on suuremate klaaspindade kasutamine lõunapoolsel fassaadil.
Peale tunduva kokkuhoidu energiale, kuulub märkimisväärne osa ka tervislikkuse aspektile.
Värske õhk – Passiivmajas on pidevalt tagatud hapnikurikas värske õhk. See on tervisele väga vajalik. Värske õhu juurdevool on inimese kohta 30m²tunnis.
Passiivmajas on väga hea loomulik valgustus. Passiivse päikeseenergia ärakasutamise jaoks on vajalikud suured aknapinnad lõuna suunas. Sellest tulenevalt paraneb loomuliku päikesevalguse kättesaadavus, mis ühtlasi on tervisele kasulik.
Serotoniin – See „tujuhormoon“ kujuneb tänu valgusele. Kui valgus jõuab silmade kaudu ajju, vabaneb serotoniin. Sügisel ja talvel on päevavalgust vähem kui kevadel ja suvel, mille tulemusena keha serotoniinitase langeb. Seetõttu on maksimaalne talvise päevavalguse ära kasutamine otseses seoses hea tujuga, aidates ära hoida meil nii tavalist talvist depressiooni.
Vitamiin D– Päikesekiirgus on oluline D‐vitamiini produtseerija inimese nahas. Tervena püsimiseks on vajalik D‐vitamiini piisav kogus organismis. D vitamiini tähtsus kaltsiumi ainevahetusele ja selle puudusest tingitud tugiaparaadi haigused on hästi teada. Meditsiinikirjanduses on viiteid, et kõrgem D vitamiinitase vereseerumis vähendab riski haigestuda eesnäärme, rinnanäärme ja kolorektaalsesse vähki.
Tolmu vähesus – Passiivmajdes on tolmu osakaal õhus viidud minimaalseks, kuna väljasttulev õhk läbib erinevad filtrid ja kogu õhk on ringluses nii, et ka kodus tekkiv tolm viiakse ventilatsiooni poolt välja. Tsentraaltolmuimejasüsteem tuleb veel omakorda kasuks, kuna õhku ei teki tavatolmuimeja filtritest läbi tungivat tolmu.
Miks on Isorasti süsteem hea passiivmajade jaoks.
Mida tähendab U‐arv ? See näitab, kui suur on soojusülekanne läbi seina. Mida väiksem on U‐arv, seda parem on seina soojusisolatsioon. Passiivmaja sertifikaadi saamiseks peab olema tõendatud maja energeetiline toimivus tarkvaraga PHPP. Seina soojuspidavus näitajad moodustavad ühe osa aspekti soojuskadudest. Isorast on just nimelt passiivmajade jaoks välja töötanud kaks raketiste seeria elementi: Seeria 37 – laius 37 cm–U‐arv 0,13W/(m²K) 2.
Seeria 43 – laius 43 cm–U‐arv 0,10 W/(m²K)
Lihtne montaaz: Kerged Isorast elemendid kinnituvad üksteisega lihtsalt nagu Lego‐klotsid, ei vaja ehitusel tõstukeid ega kraanasid. Seinad jäävad kohe sirged tänu klotside omavahelisele hambumisele ega vaja oskustega müüriladujaid ega puuseppi. Peale ühe korruse ladumist täidetakse need lihtsalt betoonisegu‐ ja armeeringuga, lastakse betoonil kuivada ja alustatakse järgmis(t)e korrus(t)e ehitust. Ehitada saab kuni 10‐korruse kõrguseid korruselamuid.
Esimene sertifitseeritud seinasüsteem passiivmajade jaoks: Isorast on esimene firma, kes sai seinaehituseks vajaliku süsteemisertifikaadi Darmstadti Passiivmaja Instituudis. Otsustavaks teguriks sai täielik külmasildade puudumine kõigis sõlmedes. Kogu passiivmaja ehitamiseks vajaliku süsteemi jaoks mõeldi välja üle 10 uue patendi. Loomulikult sobivad Isorasti materjalid väga hästi ka madalaenergiamajade ehitamiseks. Isorast materjalidest ja selle patenteeritud analoogidest on ehitatud ülemaailma üle 15 000 objekti!
Kontakt: Marko Halla
marko.halla@espak.ee
+372 555 40878
+358 401411115
