Liitu uudiskirjaga

Loodussõbralik kahjuritõrje

Head eeltingimused

Terve ja tasakaalus aed algab juba taimede valikust. Kui on võimalik, peaks aeda valima võimalikult tugevad ja piirkonnas looduslikult esinevad taimed, kes edenevad hästi just antud mullatüübil ja kliimatingimustes. Selliseid taimi ei pea hiljem haiguste ja kahjurite tõrjeks mürgiste vahenditega pritsima. Kui taim on terve ja tugev, suudab ta ise paremini kahjurite ja haigustega toime tulla. Sellepärast peab jälgima, et taimed mullast kõik vajalikud ained kätte saaksid ja neid korralikult väetama. Luues mullas hea niiskus- ja õhurežiimi ning toetades toitainete tasakaalu, aitame taimi veelgi paremini nende vaenlastele vastu seista. Aia- ja köögijäätmetest saab väärtuslikku komposti, mida võib kasutada nii mulda segamisel väetisena kui ka mullapinnale laotades multšina.

Abilised linnu- ja loomariigist

Aedniku parimad sõbrad kahjuritõrjel on aialinnud. Tihased, linavästrikud, põõsalinnud ja teised linnuliigid hävitavad tõhusalt aiakahjureid ja neid tasub oma aeda pesitsema meelitada. Eeltingimuseks on muidugi sobiva pesakoha olemasolu tihedamate põõsaste, hekkide ja suuremate puude näol. Kui pakute talvel aialindudele raske aja üleelamiseks vajadusel lisatoitu, jäävad nad hea meelega teie aeda ka suveks. Kahjureid aitavad hävitada ka siilid ja nahkhiired. Siilid toimetavad hea meelega varjulises põõsastikus ja talvituvad metsikumas aianurgas lehe- või oksahunniku all. Suvel saab neid aeda meelitada, pakkudes palaval ja kuival ajal puhast joogivett.

 

Sobivad taimekooslused

Mõned taimed töötavad ise kahjurite vastu. Näiteks ei meeldi küüslauk ja sibul lehetäidele ja kedriklestadele. Toomingas hoiab eemale kapsakärbse ja maakirbud. Peiulille lõhn peletab porgandikärbest ja porgandi-lehekirpu. Lisaks, kui mõni taimeliik on juba aasta-paar samal kohal kasvanud, on ka sellest liigist toituvad kahjurid end sellesse paika sisse seadnud, samuti jäävad mullapinda haigusetekitajad. Et mitte kahjuritele toitu kandikul kätte viia, kasutatakse viljavaheldust: kõrvitsale ei tohiks jägneda kurk, üksteisele ei tohiks järgneda liblikõielised, astrile ei tohiks järgneda daalia jne.

Kahjurite peletamine

Kõige parem on kui saame kahjurite ligipääsu taimedele mehaaniliselt piirata. Köögiviljade – kapsa, naeri, porgandi jt puhul saab selleks kasutada putukavõrku, millega kaetakse külvid ja istikud. Nii ei saa taimi kätte lendavad kahjurid, aga ka mets- ja koduloomad, samuti kaitseb võrk taimi keeruliste ilmastikutingimuste eest. Vilja- ja ilupuude kaitseks metsloomade, koduloomade ja hooletute muruniitjate eest saab kasutada tüvekaitsevõrku. Muti lõhnakuulid Detia on mugav vahend, et tõrjuda mutte koduaedes ja peenramaal. Toote toimeaineteks on lavandiiniõli ja lavendel ekstrakt 10 g/kg. Kuulid on immutatud toimeainelahusega, mille toime põhineb muttide väga heal lõhnatundlikkusel – vahendi lõhn peletab mutid kindlalt eemale.

Liimpüünised

Kahjurite jälgimiseks ja nende väljapüüdmiseks on mugav kasutada liimpüüniseid. Erinevat värvi püünised meelitavad ligi erinevaid putukaliike. Kollased püünised meelitavad leinasääsklasi, soo- ja kaevandikärblaseid, karilasi, ripslasi ja tiivulisi lehetäisid. Sinised püünised meelitavad ripslasi (kes lendavad ka kollasele liimpüünisele) ja lutikaid, nende abil saab võidelda kärsaka ja õielõikaja vastu. Püünistesse võib lennata ka vähesel määral kasulikke putukaid, seega ärge levitage tiivulisi kasulikke organisme püüniste vahetus läheduses. Kahjurite seireks võib köögivilja- või viljapuuaias riputada üles ühe püünise 100 m2 kohta, kahjurite arvu vähendamiseks tuleb 100 m2 kohta riputada üles 10–12 liimpüünist. Püünised riputatakse umbes silmade kõrgusele, nii et neid oleks võimalik iga nädal kontrollida. Püünise liim on kaetud paberist kaitsekihiga. Eemaldage paber, ja püünis ongi kasutamiseks valmis. Kahjurite kontrolli all hoidmiseks toalillede juures on Baltic Agro valikus väikesed liblikakujulised kollased liimpüünised.

Feromoonpüünised

Samal eesmärgil saab kasutada feromoonpüüniseid. Feromoonpüünis on väike plastikmajake, kuhu pannakse kuivamatu liimiga sisepõhi ja feromooniga – pulmalennul isasliblikaid ära pettev spetsiaalne lõhnaaine – immutatud kapsel. Püünis meelitab isasliblikaid majakesse, kus nad liimipõhjale kinni jäävad ja hukkuvad. Kasutades feromoonpüüniseid, saab avastada õunamähkuri, õunakoi, õunapuu-võrgendikoi, ploomimähkuri ja hernemähkuri olemasolu aias – hinnata püünispüükide põhjal, kas pritsimine on vajalik ja vajaduse korral viia pritsimine läbi õigel ajal.

 

Tigude püünised

Ka tigude tõrjeks on olemas püünised. Kaupluses saadaolev tigude püünis tuleb kaevata maasse nii, et serv jääks pisut maapinnast kõrgemale, et mitte püüda kasulikke kahjurite hävitajad. Püünisesse tuleb kallata õlut või pärmi ja piima segu. Lõkse tuleb tühjendada neisse läinud tigudest 2-3 päeva tagant. Tigude peletamiseks lillede ja köögiviljade peenardelt võib kasutada ka puru, mis kleepub nende limanahale ja kuivatab seda. Selliseks puruks võivad olla purustatud teokarbid, männiokkad, aga ka kaupluses saadaolevad looduslikku tigudetõrjepulbrit.

Liimivöö ja -vaha

Mõned kahjurid ronivad taimedel. Nende püügiks on parim kasutada puutüve umber maapinna lähedale paigaldatavat liimivööd. Liimivöö rohelisele liimile kleepuvad vaid sellest üle roomavad kahjurputukad. Juhuslikud lendavad kasulikud putukad, kes ainult korraks liimiribale maanduvad, saavad ära lennata. Liimivöö tõrjub kõiki mööda tüve roomavaid putukaid, näiteks harilik külmavaksik – üks peamisi viljapuukahjureid, sipelgad – kaitsevad lehetäide kolooniaid, villtäi ja veritäi – pärsivad kolooniana puude külmakindlust, pähklikärsakas – võib tugevasti saagikust vähendada, lumevaksik – kahjustab heitlehelisi taimi, nende hulgas ka viljapuid jt. Liimivööga samal põhimõttel töötab roheline vaha, mida määritakse puutüvedele.

Taimsed pritsimisvahendid

Vana hea looduslik taimekaitsevahend on roheline seep, mida kasutatakse nii taimede hooldamiseks kui taimekaitsevahendite kleepuvuse suurendamiseks.

Linnuvõrk

Linnuvõrku kasutatakse koduaias marja- ja puuviljasaagi kaitsmiseks lindude eest. Et linnud ei pääseks läbi võrgu pealtpoolt marju nokkima, asetada võrgud marjapõõsastest–puhmastest veidi kõrgemale, tokkidele või spetsiaalsele raamile. Võrkude alumine serv peaks jääma nii, et linnud ei pääseks võrgu alla. Võrke käia regulaarselt kontrollimas, kas mõni lind pole sinna sisse jäänud, et siis teda vajadusel lahti päästa. Ka võivad võrkudesse takerduda pisemad loomad nagu siilid ja jänesed.

 

Allikas: Baltic Agro