Liitu uudiskirjaga

Kompost-see imeline aines

Looduses tekib toitainerikas mullakiht kompostimisel õigetel tingimustel paari kuu jooksul. Tähtsateks komposti tekkimise teguriteks on temperatuur, niiskuse ja õhu, bakterite, seente, mikroobide ja mullas elavate asukate olemasolu.

Kompostida on võimalik praktiliselt kõiki orgaanilisi materjale- muruniitmise ja toidujäätmeid, sõnnikut, põhku, vetikaid, oksi ja lehti. Õige kompostimise käigus võib temperatuur tõusta üle 70 kraadi, mille käigus hävivad ka erinevad parasiidid, haigused ja umbrohuseemned. Komposti segamine mulla hulka küllastab viimast toitainetega ning tagab sellega mineraalainete rikkuse, mis on taimede kasvuks hädavajalik.

Kompostimisel aitab inimene loodust luues jäätmeid lagundavatele mikroorganismidele elutegevuseks soodsad tingimused. Jäätmeid lagundavad peamiselt bakterid, seened, kiirikseened ja vihmaussid, keda abistab suur hulk väga erinevaid mikroorganisme.

Mikroorganismide töö tulemusel vabaneb jäätmetest vett/veeauru, süsinikdioksiidi, toitaineid ja soojusenergiat. Samal ajal tekib maa viljakust suurendav huumus. Kompostis elavad mikroorganismid kasutavad toiduks nii jäätmeid kui ka üksteist. Oma elutegevusega toodavad nad kompostis soojusenergiat. Seetõttu võib kompost kuumeneda isegi 70-80 kraadini, mis ongi kvaliteetse kompostmulla saamiseks vajalik.

Komposti ja sõnnikuhunnikut eristab hapnik: Sõnnikuhunnik on kokkupressitud läga, mis ilma hapnikuta mädaneb ja haiseb; Kompost on õhuline kuhi, mis “põleb”, aga ei haise.

Komposti lagundavad mikroorganismid vajavad hingamiseks hapnikku, mille juurdepääsu tagamiseks peab kompost olema kohev. Kohevuse hoidmiseks tuleb tihedate jäätmete vahel kasutada jämedama materjalina nn sidusainet. Kompostist võib hapnik lõppeda ka siis, kui ta saab liiga märjaks. Mida tihedam kompost on, seda hõlpsamini ta vettib ja muutub hapnikuvaeseks prügihunnikuks. Komposti toimimiseks on vaja õhu juurdepääs, mistõttu oleks hea hunnikut aeg-ajalt kobestada.

Komposteerumine jaguneb kolme etappi: soojenemisetapp, kuumetapp ja jahtumisetapp. Eri etappide kulgemine sõltub kompostitavatest jäätmetest ja kompostimisviisist.

Soojenemisetapis hõivavad komposti bakterid ja kiirikseened. Nad kasutavad oma toiduks komposti “magusamaid palu”, nt suhkrut ja valke. Soojenedes muutub kompost happeliseks st tema pH-väärtus langeb. Edaspidi happelisus taandub nii, et valmis komposti pH on peaaegu neutraalne (pH 7).

Hästi toimiv kompost soojeneb mõne päevaga 30—50 kraadini. Seejärel tõmbuvad esimese etapi lagundajad kõrvale. Komposti vallutavad eluks kuumades tingimustes kohanenud bakterid ja kiirikseened, kes kasutavad toiduks komposti kergesti lagunevaid toitaineid. Tänu “odavale energiale” võib komposti temperatuur tõusta isegi 85 kraadini. Ka kuumetapp on lühike ja kestab kõige rohkem mõne nädala.

Kui kergesti lagundatav toit lõppeb, järgneb “energiakriis”: komposti temperatuur hakkab langema. Komposti vallutavad uued lagundajad. Raskesti lagundatavaid aineid nt puitu hakkavad lagundama ka seened ja kiirikseened. Kompostis võivad kasvada tuttavad kübarseened, nt šampinjonid ja tindiseened. Ka hallitusseened kuuluvad korraliku komposti juurde. Jahtuvas kompostis võib palja silmaga märgata ka muud elu: vihmausse, mardikaid, sajajalgseid jm. Jahtumisetapp kestab kaua, isegi mitmeid kuid. Alles sellel etapil hakkab kompostis tekkima huumus.

Komposteerumise erinevad etapid eristuvad kõige selgemini siis, kui kompost täidetakse korraga. Samas võib ka pidevalt täidetavas majapidamiskompostris eristada erineva vanusega kihtides erinevaid etappe.

Mida võib komposteerida

Aiajäätmed, nagu:

  • puulehed
  • juurviljapealsed
  • muruniitmisjäätmed
  • hakitud oksad ja lillevarred
  • kuivatatud umbrohi

Majapidamisjäätmed, mis ei meelita närilisi ligi:

  • lillemuld ja taimejäänused
  • puu -ja köögiviljade koored
  • seente ja marjade puhastamise jäätmed
  • koristamistolm
  • liha-ja kalajäätmed, muud toidujäätmed
  • kohvi -ja teepuru
  • purustatud munakoored
  • looduslikud kiud väikeste tükkidena

Haigete taimeosade ja umbrohuseemnete hävimiseks on vaja soojust (tavaliselt 55°C), seepärast tasub neid kompostida ainult hästitoimivas kompostris või üldse mitte (vt viimast lõiku). Muidu satuvad haigustekitajad koos uue mullaga aeda tagasi.

Seenhaigusega õunad, kärnas kartulimugulad, roostehaigusega lehed, võrklaiksusega, hahkhallitusega ja lestalistest kahjustatud taimed ning sõstra- ja tikritõugud ja täidega taimeosad võib komposti visata.

Tükeldatuna või kaetult võib kompostida lestalistest kahjustatud sõstraoksi ja maasikaosi, jahukasteseid taimi ning katkuseid ja viirushaigustega kartuleid.

Mida mitte visata komposti

  • mittelagunevad jäätmed: plast, klaas, kumm, nahk
  • mürgised ained: pehkimisvastased ja desinfitseerimisained, mürgid, värvid, lahustid, bensiin jne
  • tolmuimeja tolmukotid, milles võib olla näiteks klaasikilde
  • sigaretiotsad või värvilised reklaamvoldikud, mis sisaldavad raskemetalle
  • korraga suuri paberikoguseid
  • tuhk või lubi, mis muudavad komposti liiga leeliseliseks
  • Kompostrisse ei tohi levimisohu tõttu panna orasheina ega teiste mitmeaastaste umbrohtude seemneid, kartuli-kiduussist saastunud mulda ega mugulaid, kaalika-, sibula- ega porgandikärbsest kahjustatud taimi, nuuteriga nakatunud juuri ega mulda, Sclerotium cepivorum’i viirusega nakatunud sibulaid, ringmädanikuga kartuleid ega kevadisi juurviljakeldri jäätmeid.

 

Kompostimiseks on võimalik ehitada varjulisse aianurka laudadest vajaliku suurusega kastid, või muretseda ka meil saadaolevad Biolani komposterid, mis on samas ka kaanega ja sulanduvad ilusti aiakeskkonda. Kompostimine on tänuväärt ja säästlik tegevus igas mõttes, mis muudab toidu -ja aiajäätmed uueks ressursiks ning tekitab toitainetest küllastatud keskkonna uute taimede kasvatamiseks.

 

Allikas: https://www.biolan.ee