Aia ja kodu ettevalmistamine talveks

Võiks ju arvata, et aednik saab talve tulekul puhata aga päris nii see ei ole. Aia ja kodu kaitse talvel tähendab taimede kaitsmist näriliste, kahjurite, metsloomade ja taimehaiguste eest. Samuti tuleb võidelda külma, niiske ja tuulise kliimaga.

 Metsloomade poolt tekitatav kahju

Muidu nii armsad metskitsed ja jänesed on iga vastrajatud õuna- ja viljapuuaia õudusunenägu. Lahenduseks pakume tüvekaitsevõrku puudele. See on UV-kaitsega, hingav ja painduv võrk puutüvede kaitseks näriliste, jäneste ja metskitsede eest. Saadaval on nii must kui valge kaitsevõrk. Valge võrk ei lase ka varakevadisel päikesel puule liiga teha. Lisaks on tüvekaitsevõrk mururoboti omanikele hea lahendus kaitsta oma puid võimalike otsasõitude eest, mille tagajärjel võib puu koor muidu viga saada. Sama lugu trimmerdamisel: võrk kaitseb tüve koort.

Vigastuse ravimine

Kui vigastus on siiski juhtunud, olgu selle taga metskitsed, närilised, tormituul või hooletu niitmine, aitavad vigastusi parandada haavamääre ja haavapeits. Talviseks tööks viljapuuaias on ka lupjamine. Viljapuid valgendatakse varakevadel alates veebruarist või oktoobris-novembris enne lume tulekut. Viljapuude tüvevalgendi kaitseb puude tüvesid päikesepõletuse eest, leevendades temperatuuri järsu kõikumise kahjulikku mõju, mis põhjustab puukoore lõhenemist. Viljapuude tüvevalgendi hävitab ka kahjureid ja nende mune, sest sisaldab kustutatud lupja ja raudsulfaati. Mitte kõik tüvevalgendid ei sisalda raudsulfaati. Lupjamine lükkab pungade puhkemise hilisemale ajale ja vähendab õite öökülma saamise ohtu. Ka jänestele ei maitse valgendatud noorte puutüvede koor nii hästi kui valgendamata puukoor.

Kahjurite vastu liimivöö ja vahaga

Et kahjurid ei pääseks puudele talvituma, kasuta puudel liimivööd või rohelist vaha. Liimivöö rohelisele liimile kleepuvad vaid sellest üle roomavad kahjurputukad. Katsed näitavad, et rohelist värvi liim kasulikke lendavaid putukaid ligi ei meelita.

Liimivöö tõrjub kõiki mööda tüve roomavaid putukaid, näiteks:

– harilik külmavaksik (Operophtera brumata) – üks peamisi viljapuukahjureid;
– sipelgad (Lasius sp. jt) – kaitsevad lehetäide kolooniaid;
– villtäi ja veritäi (Eriosoma lanigerum) – täikolooniad pärsivad puude külmakindlust;
– pähklikärsakas (Curculio nucum) – võib tugevasti saagikust vähendada;
– puiduüraja (Xyloborus dispar jt) – elutseb eri puuliikidel;
– lumevaksik (Apocheima pilosaria) – kahjustab erinevaid heitlehelisi taimi, nende hulgas ka viljapuid;
– kirsipuu-lehetäi (Myzus cerasi, M. prunavium) – liimiriba tõrjub selle kahjuri esimest rünnakut.

Liimivöö on

– ilmastikukindel, sest roheline liim ei lahustu vees ja seega ei uhu vihm seda ära,
– komposteeritav: liimiriba on valmistatud looduslikku päritolu vaigust ja pärgamentpaberist.

Taimehaiguste vastu

Sügisel ja talvel on taimed vastuvõtlikud hallitusele ja sellega seonduvatele haigustele. Looduslik taimehoolitseja ei lase spooridel ja seentel levida. See on kasutusvalmis põldosjalahus taimede üldtervisliku seisundi parandamiseks. Põldosja bioloogiline toime on inimestele juba ammu teada. Ennetaval kasutamisel aitab see taimede vastupanuvõimet suurendada. Ekstrakt tõstab taimede kasvuenergiat viies lehtedele ka hulgaliselt erinevaid mikroobe, mis suruvad alla haigustekitajaid. Vahend sobib õuna-, pirni-ja ploomipuudele, roosidele, lilledele, dekoratiivtaimedele aias, rõdul või toas, kurgi, tomati- ja paprikataimedele, maasikas, kartul, okaspuud jt. Taimede ennetav ja korduv piserdamine on soovitatav 7-10 päevaste intervallidega. Saagikoristust ei ole vaja toote kasutamise tõttu edasi lükata. Looduslikku taimehoolitsejat võib kasutada ka mahepõllumajanduses.