Aia istutusperioodiks ettevalmistamine on pool võitu
On tunda, kuidas kevad jõuab mühinal ka meie maale ja varsti-varsti on käes ka iga-aastane istutusperiood. Kuna ilmad on siiamaani olnud suhteliselt heitlikud ja ööd külmad, hapraid noori taimehakatisi veel enne maikuud maha istutada ei soovitata, aga vajalike ettevalmistustööde aeg on ideaalne.
Viljapuude lõikamine
Väga oluline on viljapuude lõikamine. Seda võiks teha alates sellest kui suur külm on läinud kuni õite ja pungade puhkemist, et puul oleks aega taastuda. Viljapuude lõikamine on oluline, et okste vahel luua ruumi õhule ja päikesevalgusele. Tihedad puud ja põõsad on hea kasvulava haiguste tekkeks, samuti muutuvad oksad peenikeseks ja päikesevalgus ei pääse viljadele ligi, mis jätab viljad roheliseks ja hapuks.Okste lõikamise jääkidest on aga suurepärane võimalus teha oma peenardele multši oksapurustusmasinaga. 
Viljapuude lupjamine
Viljapuude lupjamist võib teha kas sügisel või alates veebruarikuust. See aeglustab õite puhkemist ja vähendab õite öökülma sattumise ohtu.
Vanade viljapuude koorepragudes peituvad kahjurid ja haigustekitajad ning lubja aluseline kiht takistab nende paljunemist. 
Peenarde ettevalmistamine
Parim aeg peenarde ettevalmistamiseks on sügisel, kuid võib ka kevadel.
Peenra rajamiseks tuleb kõigepealt valida taime jaoks õige asukoht. Kui proovite kasvatada taime, millega pole varem kokku puutunud on üldjuhul võimalik lugeda seemnepaki tagaküljelt, kas taim vajab päikselist, varjulist kohta või hoopis poolvarjus aianurgakest. Varju tekitamiseks on muidugi võimalik ka ise tekitada väike võrestik okste lõikamise jääkidest või meisterdada peenikestest puidulippidest sõrestik. 
Kas maad kaevata või mitte?
Selles osas arvamused lahknevad ja mõlemal puhul tulevad välja head argumendid. Muld on isereguleeruv organism, kuid ka kaevamisel on omad plussid.
Kaevamine muudab mulla õhulisemaks, kahjustab umbrohu juurdumist ja aitab viia toitained peenrasse ühtlasemalt laiali.
Üldreegel on, et kaevata ei tohi liigniisket ja külmunud pinnast.
Peenarde rotatsioon
Tähtis on ka peenarde rotatsioon, et säilitada mulla viljakust ja vähendada kahjurite pesastumist ühte kohta.
Kuna erinevad taimed vajavad erineval hulgal toitaineid, siis peenarde vahetamine takistab ka mulla kurnatust.
Peenarde väetamine
Kui peenraid pole võimalik iga aastaselt vahetada, on võimalik kasutada erinevaid vahendeid mulla rikastamiseks vajalike toitainetega. Selleks on võimalik sügisel jätta mulla sisse taimede juured ja kaevata mulda komposti.
Kevadel kui muld on veel niiske ja oodata on veel kevadisi vihmasid, on võimalik mulla rikastamiseks kasutada kevadist aiaväetist või kanakaka graanuleid, mis sisaldavad põhilisi kasvuks vajalikke toitaineid.
Multšimine
Kui taimed on oma kasvuhoo sisse saanud, tasub peenar kindlasti multšiga katta.
See takistab umbrohuseemnete juurdumist mulda ja aitab hoida mulla pinna niiskena, samuti on see välimuselt atraktiivne.
Hea oleks lasta sellel enne peenrale viimist lahtiselt õhu käes seista, et taimedele kahjulikud ained laguneksid.
Siin on hea aga kasutada omaenda viljapuude okstest tehtud multši, mis on ju täielik taaskasutus ja vähendab ka okstest lahti saamise probleemi!
Kui endal viljapuid ei ole, siis sobib ka männikoore multš, mida müüme 70L kottides ja mida peaks panema ühtlase kihina mulla pinnale , et umbrohuseemned ei pääseks otse mulla pinnale.
Peenarde ääristamine
Et peenrad näeksid välja korrektsed ja püsiksid ilusti vormis võiks peenraid ääristada, kas kivide või selleks valmistatud ääristega.
