Liitu uudiskirjaga

Kuidas valida katusematerjali?

Katusematerjalide valik kauplustes on väga suur: on väga erineva väljanägemise, omaduste, vastupidavuse ja hinnaga tooteid. Et otsustamist veidi lihtsamaks teha, saab iga majaomanik allpool loetletud aspekte arvestades oma valiku tegemist lihtsustada.

Katusekalle: esmalt tuleb arvestada katuse nurka, mis piirab materjalivalikut. Kui katusekalle on vähemalt 15 kraadi, võib mõelda nii plekile, eterniidile kui ka kivikatusele. Parima hinna ja kvaliteedi suhtega kattematerjal viilkatusele on tänu kõige pikemale elueale kivi. Lamekatusele on parim valik erinevad rullmaterjalid – PVC, bituumen jne.

Katuse hind: enamike inimeste esimene eelistus on tavaliselt kivikatus, kuid aeg-ajalt jäetakse see variant kõrvale, kuna arvatakse, et kivikatus on võrreldes plekk-katusega kallis. Tegelikult on kivi- ja kvaliteetsed plekk-katused samas hinnaklassis. Õhukese katusepleki hind võib küll olla kivist soodsam, kuid selle eluiga on võrreldes kivikatusega kümneid kordi lühem. Tänu katusekivi väikesele mõõdule on materjalikaod paigaldamisel väiksemad kui suurte plekipaanide või eterniitplaatide korral. Katusepleki materjalikadu võib olla isegi 30% ja enam, kuid katusekivil jääb see maksimaalselt 5% piiridesse.

Katuse vastupidavus: siis tuleks mõelda, milline on uue katuse soovitud eluiga. Parimad näited on siin käsitsi kahekordselt valtsitud plekk ning kivi, mille eeldatav eluiga on 100 aastat ja kauemgi. Kivikatuse eelis valtsitud pleki ees on see, et kivikatus on soodsam, kuna valtsitud plekk on käsitöö. Eterniidile pakutakse eeldatavaks elueaks 60, plekile 50 ja bituumensindlile 25 aastat. Lisaks tuleb jälgida ka müüja pakutavat tehnilist garantiid ehk aega, mille jooksul katusematerjal  praagi ilmnemisel uue vastu vahetakse – Monieri puhul on see 30 aastat.  

Maja välisilme:  kodu on meie kindlus ja koht, mille üle iga inimene tahab uhkust tunda. Seepärast peab katusematerjali valikul arvestama ka maja väljanägemist. Kivikatust peetakse stiilseks, väärikaks, ilusaks ja vastupidavaks. Pae- või maakivist seinaosadega majale sobib keraamiline glasuurimata katusekivi, modernsema väljanägemisega majale sile betoon- või savikivi. Klassikalise väljanägemise hoone või palkmaja puhul on kõige levinum katusematerjal aga laineline katusekivi.

Müra: samuti tuleks materjalivalikul hinnata, kas soovitakse vaikset katust või vihma ja tuule tekitatav müra ei häiri. Kivikatus on müravaba, mis tähendab mõnusat elukeskkonda ka siis, kui eluruumid asetsevad otse katuse all.

Kohapealne esindus ja müügijärgne tugi: valikul tegemisel tuleb arvestada ka seda, kas tootjal on pakkuda katusematerjaliga kokkusobivaid turvatooteid (käigusillad, katuseastmed, lumetõkked, turvakonksud, katuseluugid) ning kas Eestis kohapeal on garantiiküsimuste lahendamiseks olemas ametlik maaletooja. Kui majaomanik otsustab ise paigaldustöö ära teha, on eriti oluline kohapealse tehnilise toe olemasolu, kuid sealt saab professionaalset nõu erinevate sõlmede lahendamiseks ka ehitaja. Majaomanik saab tehniliselt toelt usaldusväärset abi ka kvaliteedikontrolli läbiviimisel.  Monieri kliente nõustavad katusepaigalduse ajal üksnes inseneri- ja ehitustaustaga konsultandid.

Senine materjal: renoveerimisprojekti puhul võib järgmisena arvesse võtta, mis materjal seni katusel oli. Kindlasti ei ole tingimata vaja jätkata sama katusega, kuid materjali vahetusel võib olla vajalik esitada ehitusteatis, suuremal ümberehitusel isegi uus projekt ja ehitusluba. Selle täpsustamiseks tuleks ühendust võtta kohaliku omavalitsusega.

Kandekonstruktsiooni seisukord: katuse uuendamisel tuleks enne materjalivalikut kontrollida ka katusekonstruktsioonide seisukorda, avades vajadusel prooviks tüki katust näiteks korstna lähedalt või katuseneelust. Need on kõige tõenäolisemad lekkekohad, kus on seetõttu ka puidukahjustuste oht kõige suurem. Kui konstruktsioonid või soojustus vajavad uuendamist, siis tuleb see töö ette võtta sõltumata valitud materjalist. Enamik olemasolevaid katusekonstruktsioone kannatab katusekivi raskust ja sobib selle materjali paigaldamiseks, kuid vahel võib olla vajalik roovituse tihendamine. Kui kivikatuse roovituseks kasutatakse prusse mõõtudega 50x50mm ja plekk-katusel 100x25mm, tähendab see täpselt sama materjalikulu. Bituumensindel vajab aga aluspinnaks tiheroovitust, mis tähendab märkimisväärselt suuremat puiduvajadust.